Miskipärast pole vanavanemate päev kunagi pälvinud tähelepanu, mis emadepäeval ja isadepäeval on. See on häbi, sest vanavanemad valitsevad. Sel aastal ähvardab puhkus tavalisest veelgi enam ununeda, kuna see langeb 11. septembrile (ma eeldan, et te pole viimase kümnendi jooksul kalju all olnud ja mõistate kuupäeva olulisust.)
Täna on ka minu emapoolse vanaisa sünnipäev. Ta suri viis aastat tagasi, 92-aastaselt. Vanaisa Harold oli pensionil mööblitootja ja iga kord ähvardas ta tööle naasta - ta vihkas, et pole produktiivne. Talle meeldis vaadata poksimatše ja mängida kaarte. Ta sai löögi Sesame Street'i vaatamisest, ammu pärast seda, kui mu vend ja mina sellest kasvasime. Ta jätkas regulaarselt jõusaalis käimist oma 80ndateni; Ma arvan, et see oli peamiselt sotsiaalse suhtluse jaoks.
Kui ma tahaksin oma vanaisa auks süüa teha, peaks see olema praetud salaam ja munad - tema lemmik. Kuid Prantsuse-Kanada magustoit nimega grands-pères au sirop d'érable (vahtrasiirupis olevad vanaisad) kõlab ahvatlevamalt.
Esmakordselt kuulsin vanaemade-père'idest Adirondacki muuseumis, kus üks eksponaat selgitas, et neid tegid raielaagrites prantslased-kanadalased. Retseptid kirjeldavad neid kui vahtrasiirupis küpsetatud pehmeid pelmeene või küpsisetaina - soojalt serveerituna peavad nad pärast rasket vaeva näinud päeva olema hea mugavuse jaoks valmistatud toitu valmistama. Variatsioonid võivad sisaldada ka mustikaid, rosinaid, pähkleid või muid koostisosi.
Miks neid vanaisadeks nimetatakse, pole teada, ehkki prantsuskeelsel veebisaidil on kaks võimalikku seletust: Esimene, mis kõlab usutavalt (kui mitte nii kena), on see, et nad on nii nimetatud, sest nad on piisavalt pehmed, et neid saaks süüa isegi eakatele vanaisadele, kes on hambad kaotanud. Teine ütleb, et vanaisad küpsetasid pelmeene, kuna nad olid katlaruumi varustamiseks liiga vanad ja lasksid siirupit segada. (Siinkohal ei suuda minu piiratud prantsuse keel mind tõlkida: „supply the boiler room” on tõlge, mille minu prantsuse-inglise sõnaraamat mulle annab, ehkki mõtlen, kas see viitab vahtramahla keetmiseks tulekahju kustutamisele suhkruperioodil.) Igal juhul see üks pole ka nii kena. Vaesed vanaisad. Vähemalt pidid nad nautima seda, mis kõlab nagu nami - või nagu ühe retsepti saidi kommentaarid seda nimetasid “super délicieux” --dessert.
