Universaalse keele otsing on andnud huvitavaid võimalusi. Selgub, et tõesti on raske luua keelt, mida kõik oskavad ja oskavad. Io9 ajal kroonisid nad hiljuti mõne sellise keele katse.
Muusikasõprade jaoks oli seal Soresol. Veendumaks, et Soresoli õppimisel pole ühelgi keelel eelist, põhistas selle looja Fancois Sudre helid muusikalistel toonidel. Igal toonil oli värv ja sümbol. Kirjutate sõna, kombineerides neid - just nagu ühendaksite silpe inglise keeles. Nii on näiteks re-si-mi-re vend. Ma saaksin seda kirjutada muusikalise partituuriga. Ma saaksin seda kirjutada, kirjutades numbri 2732, ”kirjutab io9. "Ma saaksin seda kirjutada värvipliiatsite abil ja muutes apelsini-roosa-kollase-oranži read."
Soresol on tegelikult üks väheseid katseid universaalse keele järele, mis sai palju veojõudu. See kogus tegelikult teatavat populaarsust ja Sudre õpetas seda oma järgijatele. Kuid arvatavasti pole te sellest kunagi kuulnud. Võib-olla olete kuulnud selle ühte järeltulijat: esperanto.
Poola arsti välja töötatud esperanto keel on üsna lihtne, mis võib olla põhjuseks, miks see on üks neist keeltest kõige laiemalt räägitav. Kusagil 10 000 kuni 20 000 inimest räägib seda kogu maailmas. Seda tunnistab isegi UNESCO. Ameerika Ühendriikides püüab esperanto-USA rühmitus levitada sõna selle keele kohta. Siin on video, mis õpetab teile mõnda esperanto keelt:
Ja võib-olla tõelise edu märgiks on sellel kõrvallinnud, mida nimetatakse Esperantidoks. Üks neist, Ido, on sisuliselt esperanto keele lihtsam versioon.
On palju teisi kunstlikult loodud keeli. Io9 loetleb veel mõned: juhuslikud olid pärit meremeestest, Afrihili on üks väheseid, mis pärines pigem Aafrikast kui Euroopast, ja Sambahsa-Mundialect on viimane, ilmus 2007. aastal.
Teised inimesed väidavad, et universaalse keele konstrueerimise asemel peaksime lihtsalt määrama selle, mis meil juba on, ja panema kõik seda õppima. Mõned väidavad, et inglise keel peaks olema see keel. Inglise keelt oskavaid inimesi on planeedil juba kuskil 800–1, 8 miljardit.
Kuid teised väidavad, et keelte mitmekesisus on hea asi. Organisatsiooni nimega Cultural Survival hinnangul räägitakse maa peal 3000–6000 keelt ja valdavat osa neist räägivad põlisrahvad. Ligikaudu pooled neist keeltest räägivad vähem kui 10 000 inimest, ütles ohustatud keelte fond. Ja ühte keelt, ayapaneco, räägivad ainult kaks inimest ... ja nad ei meeldi üksteisele väga.
Sõltumata sellest, liigume tänapäeval vähem keelte poole. Ekspertide hinnangul sureb kahe põlvkonna jooksul ära suur hulk neist ohustatud keeltest. Kuid küsimus on selles, kas need tuleks asendada nende universaalsete omadega. Võimalik, et nad ei jõua järele. Kõigil neil keeltel on oma väljakutsed. Kuigi io9 viitab siin esperanto keelele, kehtib see kõigi nende keelte kohta:
Kuna see pole kellegi emakeel, sõltub see inimeste valmisolekust seda teise keelena õppida. Vähesed inimesed on motiveeritud seda tegema, kui just pole juba suur hulk inimesi, kes on ka seda valmis õppima, ja seega näib, et see toimub spiraalselt alla, mitte üles. Üks hea löök inimestelt kogu maailmas ja see võib veel saada tavaliseks keeleks, kuid selleks tuleb ületada oma kodust pärit deemonid.
Olgem ausad, te ei saa ilmselt isegi kohalikus itaalia keeles menüüd lugeda - miks peaksite õppima täiesti uue keele, mida keegi ei räägi. Eriti kui teie õhtusöök sellest ei sõltu.
Rohkem saidilt Smithsonian.com:
Kakskeelsena kasvatatud imikud saavad keeletoetusi
Ajaloo globaalsed keeled
Inimesed on võõrkeeles rääkides ratsionaalsemad
