See lugu ilmus algselt The Wilsoni kvartalis.
Kui Süüria presidendi Bashar al-Assadi vastu algas ülestõus viis aastat tagasi, oli Mojahed Akil Aleppo arvutiteaduse tudeng. Ühel päeval viidi sõpradega protestima tänavatele, ta arreteeriti, ta lennutati Damaskusesse, peksti ja piinati. “Nad torkasid mind ikka ja jälle. Nad rihmasid mu randmeid lakke ja sirutasid mu keha nii kaugele kui võimalik, ”sõnas 26-aastane mees hiljuti tehtud intervjuu ajal rahulikult oma väikese tehnoloogiaettevõtte kontorites Türgis Gaziantepis, umbes 25 miili kaugusel Süüriast. piir. "See on väga normaalne."
Äili isa, ärimees, maksis režiimi Türgi eest põgenenud poja vabastamiseks. Seal sattus ta massiivsesse keelebarjääri. "Ma ei oska türgi keelt ja türklased ei räägi inglise ega araabia keelt, " meenutas ta. "Mul oli keeruline Türgi inimestega rääkida, aru saada, mida teha, ja süürlastele seaduslikke nõudeid."
Töötades Türgi tehnikaettevõttes, õppis Akil mobiiltelefonide programmeerimist ja otsustas teha nutitelefonirakenduse, mis aitaks süürlastel kogu vajaliku teabe saada, et Türgis uut elu luua. 2014. aasta alguses käivitas ta koos sõbraga Gherbtna, mis sai nime araabiakeelse sõna järgi, mis viitab võõra paguluse üksildusele.
Oma hiljuti lõppenud kokkuleppega Euroopa Liiduga (EL) on Türgi asunud rändajate voogu Egeuse meres varjama. Kuid põhjus, miks paljud Türgi enam kui kolmest miljonist süürlasest, iraaklasest, afgaanist ja muust põgenikust pidasid sobivaks nende ohtlike kummipaatide tungimist Euroopasse tungimiseks, on see, et enamiku nende elu Türgis oli olnud pigem meeleheitel: raske, harv ja madalapalgaline töö; piiratud juurdepääs haridusele; rahvarohke eluase; keeleline lõhe; ja ebakindel õiguslik seisund.
Ligikaudu kümnendik Türgi 2, 7 miljonist süürlasest elab põgenikelaagrites. Ülejäänud askeldavad ise, enamasti suurtes linnades. Nüüd, kui nad kavatsevad mõnda aega Türki jääda, on nende vajadus elama asuda ja ehitada stabiilne, turvaline elu. See võib selgitada, miks Gherbtna allalaadimiste arv viimase kuue kuu jooksul kahekordistus. "Alustasime seda projekti, et aidata inimesi ja kui oleme jõudnud kõigi Süüria põgenike juurde, et aidata neil leida töökohti ja majutust, olenemata sellest, mida nad vajavad Türgis uue elu loomiseks, siis oleme oma eesmärgi saavutanud, " ütles Akil. "Meie peamine unistus Gherbtna jaoks on jõuda kõigi põgenikeni kogu maailmas ja neid aidata."
Mojahed Akil kohtub Türgi sõbraga kohvikus Gaziantepi vanalinnas. Mõlemad on tarkvaraarendajad ja see kohvik on Akili üks eelistatud tööjärgseid kohti. (Wilsoni kvartal) Inimkond on praegu silmitsi oma suurima põgenikekriisiga pärast Teist maailmasõda, kus enam kui 60 miljonit inimest on sunnitud kodust välja saatma. Nende tehnoloogia kasutamisest on palju kirjutatud - kuidas Google Maps, WhatsApp, Facebook ja muud tööriistad on ümberasustatud ja meeleheitlike jaoks osutunud hindamatuks. Kuid üks asi on aidata põgenikel leida oma tee, suhelda perekonnaga või lugeda viimaseid värskendusi marsruudi sulgemise kohta. Teise võimalusena saavad nad aru saada juriidilistest üksikasjadest, leida väärt töö ja eluaseme, registreerida oma lapsed kooli ning registreeruda viisade ja toetuste saamiseks, kui nad kohalikku keelt ei mõista.
Seoses 1951. aasta Genfi pagulaskonventsiooni tõlgendamisega ei liigita Ankara Türgis süürlasi põgenike hulka ega anna neile ka vastavaid õigusi ja eeliseid. Selle asemel on see andnud neile ajutiste külaliste ebahariliku õigusliku staatuse, mis tähendab, et nad ei saa varjupaika taotleda ja Türgi võib saata nad tagasi oma päritoluriiki igal ajal, kui see talle meeldib. Veelgi enam, süürlaste suhtes kehtivad seadused ja protsessid on olnud vähem läbipaistvad ja neid on mitu korda muudetud. Vaatamata kõigele - või võib-olla just selle tõttu - on valitsuse teavitustöö olnud minimaalne. Türgi on pagulastele kulutanud umbes 10 miljardit dollarit ja ta jagab pagulaslaagrites ja paljude Süüria elanikega piirkondades araabiakeelseid brošüüre. Ometi pole see loonud ühtegi araabiakeelset veebisaiti, rakendust ega muud veebipõhist tööriista, mis võimaldaks Süürial ja teistel põgenikel edastada asjakohaseid seadusi, lubasid ja juriidilisi muudatusi.
Akil avab Gherbtna rakenduse oma mobiiltelefonil. (Wilsoni kvartal) Neile takistustele suunatud sõltumatud rakendused on hakanud levima. Gherbtna peamine konkurent Türgis on hiljuti lansseeritud Alfanus (araabia keeles “Lantern”), mida selle Süüria loojad nimetavad “Araabia juhendiks Türki”. Eelmisel aastal tegi Palestiina mobiililahenduste ettevõte Souktel partnerit Ameerika ameeriklaste rahvusvahelise haruga. Advokatuur avab tekstisõnumiteenuse, mis pakub Türgis araabia keele kõnelejatele juriidilist teavet. Norras toimub konkurss mängupõhise õpperakenduse arendamiseks Süüria põgenike laste harimiseks. Saksa programmeerijad lõid Saksamaa Says Welcome ja sarnase Welcome App Dresdeni. Ja Akili tehnoloogiafirma Namaa Solutions käivitas hiljuti inglise, araabia ja türgi keelde elava tõlkerakenduse Tarjemly Live.
Kuid selles, millises ulatuses need tehnoloogiad on õnnestunud - mis on aidanud süürlastel eriti Türgis kohaneda ja uusi elusid luua - on kaheldav. Võtke Gherbtna. Rakendusel on üheksa tööriista, sealhulgas Video, Seadused, Teavitused, Töö leidmine ja „Küsige minult”. See pakub restorani- ja tööpakkumisi; nõuanded elamisloa saamiseks, pangakonto avamiseks või ettevõtte käivitamiseks; ja palju muud. Nagu Souktel, on ka Gherbtna teinud koostööd Ameerika Advokatuuriga, et pakkuda Türgi seadusi. Rakendust on alla laaditud umbes 50 000 korda ehk umbes 5 protsenti süürlastest Türgis. (Võib aga kindlalt arvata, et suurel osal pagulastest pole nutitelefoni.) Kuid kahe tosina Gherbtna kasutaja seas, keda hiljuti küsitleti Gaziantepis ja Istanbulis - kahes Türgi linnas, kus süürlased on kõige tihedamalt koondunud -, leiti, et enamikul neist puudub. Paljud hindavad Gherbtna ühepoolset üleskutset, kuid leiavad, et selle kasutamiseks on endiselt vähe põhjust. Aleppost pärit 35-aastane Abdulrahman Gaheel juhib Gaziantepi kesklinnas asuvat Castana kohvikut, mis on juhuslik söögikoht, mida populaarsed on süürlased ja abitöölised. Ta kasutas Gherbtnat paar kuud. "Ma ei pidanud seda eriti kasulikuks, " sõnas ta ja kohvis oma kohviku taga laua ääres teed lonksutades. “Sellel peab olema rohkem sisu, rohkem uudiseid. Seda tuleks sagedamini värskendada, pakkudes rohkem allikaid - see meelitaks rohkem inimesi. ”Seevastu 27-aastane Hassem Trisi, kes on samuti pärit Aleppost, on Gherbtna edulugu. Umbes kuus kuud tagasi tundis Trisi, kes praegu Gaziantepis mobiiltelefonipoodi juhib, tundnud talle valu kaelas. "Ma kuulsin, et Gherbtnal oli arstide ja spetsialistide nimekiri, " ütles ta. "Leidsin rakenduse kaudu hea arsti, käisin teda vaatamas ja nüüd olen parem."
Rakenduste Gherbtna ja Tarjemly asutaja Akil töötab Gaziantepi keskel asuvas Namaa Lahenduste kontoris töölaua taga. (Wilsoni kvartal) Praegu Istanbulis elav Damaskusest pärit 33-aastane veebiarendaja Mohamed Kayali kasutab mitmesuguseid tehnoloogiaid. Ta leidis oma korteri Türgi saidi sahibinden.com kaudu ja on leidnud veebis vabakutselise töö. Ta ütleb, et Gherbtnal on vähe eksklusiivseid funktsioone - suure osa selle sisust võib leida mujalt. Sama võib öelda Süüria juhitud veebisaidi TurkiyeAlyoum kohta, mis pakub nii igapäevaseid uudiseid kui ka regulaarselt ajakohastatavat juriidilist teavet. Või Alfanus, Gherbtna otsene konkurent, mis startis märtsis. Selle registerjaotis on omamoodi nutitelefonide kollased lehed, millel on värvifotod juuksuritest ja ilupoodidest, türgi õppekeelega koolidest, Süüria restoranidest ja muust. Samuti on seal turuplats, kust saab osta mööblit, sülearvuteid, autosid ja iPhone'e, ning kinnisvaraosa, kus märtsis läks Istanbuli äärelinnas Büyükçekmece'is nelja magamistoaga basseiniga maja hinnaga 450 000 dollarit.
Kayali sõnul vajavad Alfanus ja Gherbtna mõlemad viimistlemist. Üks probleem on rahastamine. Mojahed Akili tehnoloogiaettevõttes Namaa Solutions töötab kokku 13 programmeerijat. Gherbtna teenib tulu Google'i reklaamimüügist ja 100 Süüria ettevõtte reklaamist, kuid sellest ei piisa kulude katmiseks. "Need rakendused on head ideed, kuid nagu iga toode, peavad nad suureks kasvama, küpseks saama, " ütles Kayali hiljutise vestluse ajal Istanbuli vanalinnas asuvas Süüria juhitud raamatupoes Päikese päikeseloojangulises aias. “Selliste rakenduste arendamine nõuab palju aega, palju raha. Ma ei usu, et ükski siinne süürlane seda veel suudaks. ”
Ühel tööriistal on olnud aega küpseks saada. Türgi süürlased kasutavad Facebooki töökohtade, eluaseme, sõprade, restoranide ja huvitavate ürituste leidmiseks. Nad kasutavad seda värskeimate uudiste lugemiseks; õppida tundma kohalikke seadusi; leida salakaubavedaja; või hankige isikut tõendav dokument, elamisviisa või tööluba. Süürlased on igas suuremas Türgi linnas moodustanud Facebooki grupid töökohtade loomiseks, eluaseme saamiseks, Aleppo või Homsi elanike jaoks. Damaskusest pärit 27-aastane techie Iyad Nahaz kolis Gaziantepi selle aasta alguses ja leidis Facebooki kaudu oma korteri ja töökoha Süüria foorumi mittetulundusühingu programmiarendusametnikuna. Märtsis postitas 29-aastane Aleppo ettevõtja Ghise Mozaik Facebooki töökuulutuse, soovides palgata oma IT-ettevõttele Gaziantep Süüria programmeerija. "Saime kõik need CV-d kätte ühe päevaga, " ütles ta oma kabinetis tehtud intervjuu käigus tolli paksuse manila kausta korjates. See ütleb palju, et Gherbtnal on oma Facebooki lehel rohkem jälgijaid (aprilli lõpus seisuga 88 000) kui rakenduste allalaadimisi.
Uued tõlkerakendused täidavad aga tühjuse Facebooki teenustekomplektis. Soukteli tekstisõnumite õigusteenus käivitus 2015. aasta augustis ning kogu liiklus (abitaotlused ja vastused) on juba edasi andnud 200 000 sõnumit. Soukteli tegevjuhi Jacob Korenblumi sõnul on teenust kasutanud umbes 10 000 Süüria põgenikku ja nende kasutamine kasvab. Iraagi immigrant Aliye Agaoglu teab sellest kõike. Ta juhib Istanbuli ettevõtet, mis pakub tõlketeenuseid araabia keelt kõnelevatele põgenikele, aidates neil saada isikutunnistusi, elamisviisasid ja töölubasid. “Suurem osa minu ajast veedab inimeste vastamine nende seaduste küsimustele, sest nad lihtsalt ei saa neist aru, ” ütles Agaoglu hiljutisel pärastlõunal oma väikese tee ääres oma väikeses kontoris Aksarays, tihedas, üha enam Araabia piirkonnas Istanbuli vanalinnas. See ei aita, lisas ta, et alates 2015. aasta suvest ei lubata araabia keelt kõnelevatel migrantidel enam tõlkijat valitsuse kabinetti külastades endaga kaasa võtta. Süürlaste piiratud juriidiline arusaam puudutab sageli vähem seadusi kui keelt. "Siirlaste jaoks on uskumatult raske teie olukorrast aru saada, " ütles Damaskusest pärit 31-aastane jurist Rawad AlSaman, kes töötab nüüd Pages'i raamatupoes müüjana. "Keegi ei mõista seadusi, sest keegi ei mõista keelt."
Gherbtna andmehaldur Farouk ja rakenduse Tarjemly haldusjuht Hazem töötavad koos Namaa Lahenduste kontoris. (Wilsoni kvartal) Keelebarjääris tundis Mojahed Akil võimalust ja hakkas Tarjemly Live'i arendama. Rakendus, mis käivitati 2016. aasta veebruaris, on saadaval ainult Türgis ja see paneb telefoni teise otsa elama tõlkija, tõlkides türgi, araabia ja inglise keelt ühe Türgi liiri (0, 35 dollarit) minuti kohta ehk 0, 02 dollarit ühe sõna kohta tekstisõnumite jaoks . Tarjemly nägi oma esimese kuuga 10 000 allalaadimist, 85 protsenti kasutas seda rakendust. Perega Gaziantepis elav Aleppo päritolu 18-aastane Ahmad AlJazzar avastas Tarjemly kasulikkuse jalga murdnud sõpra aidates. "Viisin ta haiglasse, kus keegi ei rääkinud araabia ega inglise keelt, " rääkis ta. “Rakendus töötas suurepäraselt ja tõlkis meie vestluse arstiga kohe, nagu me rääkisime. Kasutan seda kindlasti uuesti. ”
Teenus on saadaval 24 tundi ööpäevas; Akil on registreerunud üle 120 tõlgi, kellest suurem osa on üliõpilased. Tarjemly pole kaugel maailma esimesest elavate inimeste tõlkerakendustest, kuid paljude jaoks on see Türgis jumalakartus, sest keel on endiselt suurim takistus töölubade saamisel, valitsuse toetustele juurdepääsu saamiseks ja lugematul hulgal muude siinse elu loomise vajaduste jaoks
Akil jõudis hiljuti kokkuleppele Türgi juhtiva mobiilioperaatori Turkcelliga, mis on pooleldi riigi omanduses. Nüüd saab iga Turkcelli tellinud süürlane tekstsõnumi, kutsudes neid alla laadima Gherbtna. Turkcell loodab miljoni neist sõnumitest suve lõpuks välja saata. Akil on tehingu üle õnnelik, kuid ta soovib enamat. "Soovime, et Türgi valitsus kiidaks Gherbtna heaks ametliku teabe, töökohtade ja eluasemerakenduse jaoks süürlastele Türgis, " ütles ta. "See aitab meil jõuda paljude, paljude teiste inimesteni."
Google kutsus hiljuti Akili osalema oma mainekal arendajate iga-aastasel konverentsil Californias Mountain View'is. Kuid Türgi lükkas tema viisataotluse tagasi. Värske Spiegeli raporti kohaselt on Türgi viimastel kuudel keeldunud paljude kõrge kvalifikatsiooniga süürlaste reisiviisadest ja tühistanud load.
Hazem ja tema sõbrad kogunevad nädalavahetuse õhtul populaarsesse Türgi kohvikusse. Ülikooliõpilaste ja spetsialistide koosseisus arutavad nad oma pagulastest noorte süürlastena Türgis integreerumise tundeid. (Wilsoni kvartal) Valitsus annab omalt poolt aidata süürlastel integreeruda. Hiljutised teated, et Türgi on küüditanud tuhandeid süürlasi ja tulistanud isegi neid, kes üritasid piiri ületada, on murettekitavad. Kuid Ankara on välja andnud süürlastele umbes 7500 tööluba ja võttis jaanuaris vastu seaduse, mis loodetavasti hõlbustab süürlastel nende lubade saamist. Ta loodab, et selle aasta lõpuks on koolis 460 000 Süüria last, ning tegi hiljuti partnerluse Istanbuli Bahçeşehiri ülikooliga programmi käivitamiseks, mis õpetaks türgi keelt umbes 300 000 Süüria noorele. Türgi kõrgema valitsuse ametniku sõnul töötab valitsus araabiakeelsete ressursside võrgusse seadmise nimel.
Kuid võimalused jäävad. Eeldatakse, et 6, 8 miljardit dollarit, mida Türgi saab oma rändelepingu raames ELiga, suunatakse süürlaste eluasemele, haridusele ja tööturule pääsemiseks. Ankara loodab suunata osa raha tervishoiuteenuste ja hariduse eelarvesse osutatavate teenuste eest, kuid osa neist vahenditest võib kuluda tehnikavahenditele. Türgi võib toetada Gherbtnat või tõlkeriista või võtta kasutusele isegi Saksamaa, mis hiljuti käivitas oma miljoni rändaja integreerumiseks omaenda Gherbtna-laadse rakenduse Ankommen (saksa keeles Saabumine).
Siiani on tehnoloogiaid, mille eesmärk on aidata äsja saabunud sisserändajatel Türgis uut elu luua, olnud vähe. Võib-olla vajavad nad lihtsalt natuke aega ning avaliku ja erasektori laiemat toetust. Istanbulis elav Süüria veebiarendaja Kayali ütleb, et ideaalne rakendus süürlastele ja teistele araabia keelt kõnelejatele pakuks põhjalikku ja regulaarselt ajakohastatavat juriidilist teavet ning üksikasju kohalike apteekide, haiglate, koolide ja muu kohta.
Ghertbna võib olla ideaalile lähemal. Vestluse ajal tõmbas kohviku omanik Abdulrahman Gaheel välja oma nutitelefoni ja avas rakenduse, mida ta polnud kuude jooksul kasutanud. Ta leidis loendist 8–10 restorani, huvitavaid töökohti ja uusi kuulutusi, sealhulgas ühe keeleakadeemia jaoks. “See pole nagu varem; nüüd on lisateavet, ”ütles ta. "Läheb paremaks - võib-olla hakkan seda uuesti kasutama."
Aleppost pärit ja nüüd Gaziantepis elav Tarjemly kasutaja Süürias kirjeldab, kuidas ta rakendust kasutab. (Wilsoni kvartal) David Lepeska on Istanbulis asuv ajakirjanik, kes on kirjutanud New York Timesi, Atlandi ookeani, välisasjade, Financial Timesi, Economisti, Guardiani ja muude väljaannete jaoks. Tema töö keskendub Türgile, Lähis-Idale, linnateemadele, meediale ja tehnoloogiale.
Veel The Wilson Quarterly:
- Kas Euroopa saab innovatiivset väljapääsu oma kaotatud kümnendist?
- Suveniirid ja mälu: kadunud perefotode tähendus
- Pariah: Kas Hannah Arendt võib aidata meil ümber mõelda meie globaalse pagulaskriisi?
