Afganistani Sakhidad oli 19-aastane, kui ta asus 2009. aastal töötama USA sõjaväe tõlgina Afganistanis. Tema isa oli haige ja ta tahtis aidata nende 18-aastast laiendatud perekonda. Oma esimesel aastal nägi ta lahingut merejalaväelastega Marjahi lahing, kuid ta jäi tõlgiks kuni 2014. aasta sügiseni, kui Ameerika väed alla tõmbusid ja ta töökoht kadus. Selleks ajaks oli ta telefoni teel saanud anonüümse surmaohu, nii et ta taotles USA-s elamiseks spetsiaalset viisat. Ta oli olnud kolm aastat taotluste ettevalmistamises, kui 2015. aasta märtsis käis ta Helmandis uut suulise tõlgi ametikohta vaatamas.
Seotud lugemised
Piiratud tänavalaps
OstaPäevi hiljem sai üks ta venda nõbu telefonikõne, milles paluti tal tulla kohale ja vaadata pilti, mis oli Facebooki postitatud. Pilt oli Sakhidadist; ta oli piinatud ja tapetud ning jäetud teeserva poole. Ta oli 24. Leiti Talibani lipuga kiri, mis oli topitud püksitaskusse. See hoiatas, et kolm tema venda, kes töötasid ka koalitsioonivägedes, olid sama eest.
Sahidadi Afganistani surm peegeldab tähelepanuta jäetud Ameerika pikima ja käimasoleva sõja pärandit: ohtu seal asuvat USA missiooni teeninud afgaanidele. 2014. aastal New Yorgis asuva mittetulundusühingu International Refugee Assistance Project hinnangul tapeti iga 36 tunni tagant afgaani tõlki.
Viisa, mida Sakhidad Afghan ootas, oli mõeldud päästerõngaks ähvardatud tõlkidele. Kongress kiitis 2009. aastal heaks spetsiaalse sisserändajate viisa (SIV) programmi ja umbes 9200 afgaani on saanud SIVi koos 17 000 ülalpeetavaga. Kuid viisade arv on nõudmisest maha jäänud, nagu ka tempo, millega välisministeerium neid väljastas. Seaduse kohaselt peaks taotlus menetlema üheksa kuu jooksul; see võtab sageli aastaid. Ja nüüd, kui kongress programmi pikendab, suletakse see taotlejatele selle aasta lõpus. Hinnanguliselt 10 000 tõlki võib jääda haavatavaks - väljavaade, mille USA Afganistani ülem kindral John W. Nicholson hoiatas, võib "toetada meie vaenlaste propagandat".
Ewaz tuletab meelde oma tapetud kolleegi ja sõpra Sakhidad Afganistani. (Erin Trieb) 
Zakir teenis kolm aastat, kuid vallandati põhjustel, mida ta enda sõnul ei selgitanud. Tal on USA viisat keeldutud kuuel korral. (Erin Trieb) 
2012. aastal väiksema suurusega Haidari elab nende ohutuse tagamiseks viisa ootamise ajal oma perekonnast eraldi provintsis. (Erin Trieb) 
Fardin jälitab endiselt kandideerimiseks vajalikke dokumente. (Erin Trieb) Ameerika Ühendriikides on sisserändeseadusi muudetud nii, et võetakse vastu välismaalasi, kes aitasid selle ülemeremaade eesmärkide saavutamisele ja sattusid selle pärast leina alla - mõni tuhat natsionalistlikku hiinlast pärast 1949. aasta Hiina kommunistlikku ülevõtmist, 40 000 kommunismivastast ungarlast pärast ebaõnnestunud mässu Nõukogude vastu ülekaal 1956. aastal, umbes 130 000 lõuna-vietnamlast vahetult pärast Vietnami sõda 1975. aastal. Iraagi tõlkide SIV-programm, mis suleti taotlejatele 2014. aastal, on andnud umbes 17 300 viisat.
Kuid Kongress ei ole sel aastal Afganistani programmi uuendanud ega laiendanud, seda erinevatel põhjustel. Seadusandjad on võimalike kuludega hakkama saanud (4000 viisa lisamiseks kümne aasta jooksul hinnanguliselt 446 miljonit dollarit). Nad on seadnud kahtluse alla, miks nii palju viisasid veel välja ei olnud antud. Mõned on mures USAsse saabuvate sisserändajate arvu pärast ja väidavad, et tõlgina ametis olev terrorist võib riiki libiseda.
Tõlkidest sõltunud endised sõdurid väidavad, et sõjavägi sõelus need mehed juba läbi ja nad läbisid kõige elementaarsema testi - neile usaldati USA vägede elu ja nad riskisid kohati omadega. Lisaks on SIV-i kontrolliprotsess range, hõlmates vähemalt 14 sammu. Teenuse dokumenteerimine on vajalik. Nii on ka vastuluure eksam, mis võib sisaldada polügraafi. Ja see on ka tõend selle kohta, et taotleja on sattunud ohtu. SIV-programmi toetajad väidavad, et osa tõlke on mõnele nõudele praktiliselt võimatu täita. Nad pole suutnud koguda viiteid ammu lahkuvatelt järelevalvajatelt ega lagunenud töövõtjatelt. Vaatamata varasemate polügraafide läbimisele on nad eksinud SIV polügraafi eksamiga - see on probleem, mis propageerib eksami süüdistamist, kuid mis pole alati usaldusväärne.
Üks eriti karm nõue on oht dokumenteerida. See on inspireerinud uut kirjandusžanrit nimega Talibani ohukiri, mis hoiatab saajat vaenlase abistamise eest tõsise kahju eest. Advokaatide sõnul on ähvardused küll reaalsed - edastatakse telefoni teel või isiklikult -, kuid need kirjad võivad SIV-rakenduse jaoks kokku lüüa. Afganistani võimud leidsid kindlalt, et Sakhidad Afganistani surnukehast leitud kiri oli tõeline asi. Kuid Talibani pressiesindaja Zabihullah Mujahid ütles hiljutises telefoniintervjuus Smithsonianile, et Taliban ei saada tavaliselt hoiatuskirju. Samuti ütles ta, et tõlgid on "riiklikud reeturid".
Sakhidad Afganistan tapeti uue tõlgi töökoha otsimisel. (Erin Trieb) 
Mashal ütleb, et Taliban tulistas majja, kus viibib tema pere. (Erin Trieb) 
Mashali pere elukoha värava lukk (Erin Trieb) 
Mashal peab hetkepilti USA sõduriga. (Erin Trieb) 
Kirjad, mis väidetavalt edastavad Talibani ähvardusi, on tõlkide USA viisataotluste tavapärane osa. (Erin Trieb) 
Viisaga seotud dokumendid (Erin Trieb) 
Neli aastat USA tõlgina teeninud Wahdat hoidis pagasiruumi sõjaväe rõivaid, sealhulgas lipu sisse heidetud mütsi. (Erin Trieb) 
Omid soovib, et tal oleks ikka raha, mis ta pulmadele kulutas, ja viisataotluse ebaõnnestumist, et ta saaks oma peret Afganistanist välja smugeldada. (Erin Trieb) 
Viisa andmisest keeldumise kirjad (Erin Trieb) 
Viisa andmisest keelduti, tähistas Mohammed vennapoja sünnipäeva. (Erin Trieb) 
Kuid Mohammed on kaotanud kontakti Ühendriikide Facebooki sõpradega. (Erin Trieb) Afganistani tõlkide saatus jättis muredest ameeriklaste fotoajakirjaniku Erin Triebi, kes kattis Ameerika jalaväeüksused Afganistanis aastatel 2009–2011. Eelmisel aastal Kabulis toimunud reisil kohtas Trieb Mashali nimelist meest, kes oli tõlk olnud üheksa aastat ja ootas nüüd, kas ta saab SIV-i. "Ta ütles, et ei ela oma pere, naise ja kolme tütrega nende endi turvalisuse huvides, " räägib naine. "Ta tõmbas samal põhjusel oma tütred koolist välja."
Trieb otsis teisi endisi tõlke, et hõivata nende elanike murelik varjamaad. Nad palusid, et ta viitaks neile ainult osaliste nimede kaudu ja et tema fotod ei paljastaks liiga palju nende nägusid. "Nende teenistus USA sõjaväes on nende elus see suur saladus, " ütleb naine. “Nad ei saa öelda oma sõpradele, nad ei saa öelda oma sugulastele, nad ei räägi isegi omavahel. Nad vaatavad alati üle õla. ”
Mis puutub Talibani poolt ähvardatud Sakhidadi afgaani vendadesse, siis kaks põgenesid riigist ja elavad nüüd Indoneesias. Kolmas on jäänud tahaplaanile. Ta juhib veoautot. Tema ema sõnul on ta nüüd pere leivateenija.
(Salvestus: Erin Trieb. Videotöötlus: Nicole Boliaux)
Telli Smithsoniani ajakiri nüüd kõigest 12 dollariga
See artikkel on valik ajakirja Smithsonian novembrinumbrist
Osta
