Hiina restoranid on laialt levinud kogu Ameerikas alates suurtest linnadest kuni äärelinna ribaladudeni kuni tolmuste tagasiteedeni ja maanteede bensiinijaamadeni. Nad on sageli väikelinnade süda. Nad pakuvad tuttavat menüüd mugavustoite, aga ka sarnaseid kõlavaid nimesid. Ja see pole juhus. Ehkki enamik Ameerika Ühendriikide 50 000 hiina restoranist ei ole suured ketifrantsiisid, peavad pereettevõtted ema- ja poppoodides proovitud ja tõelist maitsetraditsiooni.
Seotud sisu
- Kas austrid on afrodisiaakumid?
- Kas Ellis Islandi ametnikud tõesti muutsid immigrantide nimesid?
„Tuntus on üks nende suurimaid müügiargumente, ” ütleb Cedric Yeh, kes Ameerika ajaloo rahvusmuuseumi magusa ja hapu algatuse projektijuhina uurib Hiina toiduteid (vt artefakte allpool) ja aitas kokku panna 2011. aasta hiina näituse. toit Ameerikas muuseumis.
Paljud Hiina restoranide nimed valitakse nende soodsuse pärast - omanike soovist õnnestuda. Need hõlmavad sõnu nagu kuldne, õnn, õnn ja aed. Mandariini keeles on aed “jüaan”, homofon raha eest.
Sõnamäng, Yeh, kaob tavaliselt Ameerika sööklatel. Ameeriklaste jaoks ei pruugi mõnel nimel olla mõtet ega tõlkida naljakat moodi, väidab Yeh, kelle vanematel oli nooremana Massachusettsi osariigis Springfieldis hiina restoran Jade Inn.
Üks sõnadest, mis tähendab kantoni keeles õnne, on paraku kirjutatud “fuk”. Seda sõna sisaldavad restoranid on pälvinud palju tähelepanu, eriti sotsiaalmeedia ajastul, ütles Yeh, kes on ka relvajõudude diviisi aseesimees. Ajalugu.
"Ma ei usu, et nad kunagi peatusid ja mõtlesid, miks see võiks tähelepanu äratada, " ütleb Yeh.
Interneti-põhine Hiina restorani nimegeneraator ajab nimevõimaluste hautis mänguliselt lõbusalt välja, sülitades välja „Goose Oriental”, „Mandarin Wall”, „# 1 Tso” ja „Fortune New Dynasty.” Soodne, võib-olla, kuid võib-olla mitte kõige meeldejäävam .
Sageli kasutati ka “Wok”, “aed”, “maja” ja “kööki”. „Kuldne” oli enim viimistletud värv ning loomade kategoorias olid enim kasutatud panda ja draakon. (bluebeat76 / iStock) Kuid Hiina restoranide nimed on hiinlaste jaoks olulised. Võtke "Lõhnav sadam" - nimi Hongkongi kohta, ütles Andrew Coe, Brooklynis asuv Chop Suey, hiina toidu kultuuriloo Ameerika Ühendriikide autor. Hiinlased mõistaksid, et see on Hongkongi stiilis restoran, ütles ta.
Coe väidab, et restorani esimese omaniku seatud nimed - koos menüüde ja kaunistustega - muutuvad harva, isegi kui ettevõte vahetab mitu korda omanikku, nagu nad sageli teevad. Hiina restoranid järgivad valemit. "Nad usuvad järjekindlusesse ega peleta kliente eemale, " ütleb Coe. Kui nimi muutub, võib see tähendada muutust köögis.
Enamik ameerika hiina restorane saab oma menüüd, sisekujunduse ja isegi töötajad väikesest levitajate grupist, enamik neist asuvad New Yorgis, ehkki mõned neist asuvad Chicagos, Los Angeleses ja Houstonis - linnas, kus Hiina elanikkond kasvab, vahendab Coe. .
Hiina restoranid - need, mis teenindavad ka ameeriklasi ja mitte ainult hiina immigrante - hakkasid vohama alles 19. sajandi lõpus. Hiina toiduniversumi keskpunkt oli New York City, kuhu sattusid paljud hiinlased pärast rassilise vägivalla põgenemist Ameerika läänes. Idas, eriti sel ajal New Yorgis asuvas rändavas sisserändajate hautis, kus Hiina-vastane meelsus eksisteeris, polnud see sugugi virulentsem kui teiste sisserändajate vastane šanss, väidab Coe.
Cantonist (Hongkongi ümbritsevast lõunaprovintsist, mida nüüd tuntakse kui Guangdongi) sisserändajad avasid suurema osa USA varasetest restoranidest. Kantoni mõju on endiselt tugev, kuid 1970. ja 1980. aastatel toimunud teise Hiina immigrantide lainega ühinesid Ameerika seguga Fujiani provintsi köök ja kultuur koos Hunani, Sichuani, Taipei ja Shanghai roogadega. Ja nüüd, kus Hiina ülikoolides õppivate Hiina tudengite arv kasvab, ilmub huvitavates piirkondlikes mõjudes võib-olla ootamatutes kohtades nagu Pittsburgh, ütleb Coe.
"Enamik ameeriklasi usub hiina toidu kohta seda, et see peaks olema odav ja mitte eriti eksootiline ning serveeritav väga kiiresti, " ütleb Coe. (Annop24 / iStock) Kuid nimed on kõik endiselt sarnased ja ütlevad midagi nii Ameerika kui ka Hiina sööjatele, ütleb Yeh. "Tahad anda kliendile idee, et tulete mõnda Hiina restorani, " ütleb ta. Restoran peab ka ise midagi eksootilisemaks muutma kui hiinlane tänaval, nii et see võib nimega pisut ulmelisem olla, lisab ta.
The Washington Post analüüsis 2016. aastal umbes 40 000 hiina restorani nimesid ja leidis, et “restoran”, “Hiina” ja “hiinlane” esinevad koos umbes kolmandikus nimedest. Järgmine populaarseim sõna oli „ekspress”, kus „Panda” kulges üsna taga, osaliselt seetõttu, et ketti kuulub rohkem kui 1500 “Panda Expressi” restorani.
Sageli kasutati ka “Wok”, “aed”, “maja” ja “kööki”. „Kuldne” oli enim viimistletud värv ning loomade kategoorias olid enim kasutatud panda ja draakon.
Ameerika Ajaloomuuseumi 2011. aasta "Magusa ja hapu algatuse" jaoks kogutud artefaktide hulka kuulub see wok, mida 1880ndatel Kalifornias varased Hiina sisserändajad valmistasid söögi valmistamiseks. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) 
Seda 1910ndatest pärit küpsisevormi kasutati Sanky Franciscos Benkyodo kommivabrikus õnniküpsiste vormimiseks ja küpsetamiseks. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) 
Ameerika Ajaloomuuseumi 2011. aasta "Magusa ja hapu algatuse" jaoks kogutud artefaktide hulka kuulub see 1880ndatest pärit koorija, mida kasutatakse keedetud toidu eemaldamiseks õlist või veest. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) 
Ameerika Ajaloomuuseumi 2011. aasta "Magusa ja hapu algatuse" jaoks kogutud esemete hulka kuuluvad need lusikad, mis pärinevad 1890ndatest. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) 
Ameerika ajaloo muuseumi 2011. aasta "Magusa ja hapu algatuse" jaoks kogutud esemete hulka kuulub see 1890ndatest pärit kauss. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) 
Ameerika Ajaloomuuseumi 2011. aasta "Magusa ja hapu algatuse" jaoks kogutud esemete hulka kuuluvad need 1890ndatest pärit söögipulgad. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) 
Ameerika Ajaloomuuseumi riikliku muuseumi 2011. aasta "Magusa ja hapu algatuse" jaoks kogutud esemete hulka kuulub see 1930ndatest pärit varandusliku küpsetise tina. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) 
“Chop Suey” oli turundusvahend, mille restoraniomanikud integreerisid oma söögiriistade mustrisse. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) 
Seda 1930ndate pagarimütsi kasutas Californias Los Angeleses asuva Hongkongi nuudlikompanii töötaja. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) 
Ameerika Ajaloomuuseumi 2011. aasta "Magusate ja hapude algatuse" jaoks kogutud esemete hulka kuuluvad need kaasaegsed väljalaskeboksid, menüü ja söögipulgad. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) 
Ameerika Ajaloomuuseumi 2011. aasta "Magusa ja hapu algatuse" jaoks kogutud esemed sisaldavad seda teekannu. (Ameerika ajaloomuuseum, Smithsonian Institution) Panda-Hiina ühendus restoraninimedes on hilisem asi, kuid nii draakon kui ka fööniks on traditsiooniliselt seotud Hiina kultuuri ja ajalooga, väidab Coe. “Imperialil” on ka hiina inimeste jaoks sügavat varjundit, mis osutab tema minevikule. Restoranide jaoks tähendab see Coe sõnul "see teatud tüüpi toidu tõstmist", kuid sageli ei pruugi see midagi muud üllatada. Coe ühes Queeni lemmikrestoranides “Main Street Imperial Chinese Gourmet” on imeline toit, kuid see on põhimõtteliselt seina auk, väidab ta.
Coe osas on nimi vähem oluline kui toit. "Enamik ameeriklasi usub hiina toitu uskuvat sellesse, et see peaks olema odav ja mitte eriti eksootiline ning serveeritav väga kiiresti, " ütleb ta. Nad ootavad midagi pisut magusat, rasvast, mitte liiga vürtsikat, veidrate koostisosadeta ja friteeritud liha.
Kantoni toit on õrn ja kerge, sisaldades palju aurutatud või keedetud esemeid. "See on üks maailma suurepäraseid kööke, " ütleb Coe.
Kuid restoranides, mis ameeriklasi rohkem pakuvad, on toit muudetud nii, et see vastaks nende söögikohtade ootustele, et see on peaaegu tundmatu - sarnaselt nimedega.
On teie kord küsida Smithsonianilt.
Sel suvel avatakse 28. juunil Ameerika ajaloo muuseumis uus püsinäitus pealkirjaga "Paljud hääled, üks rahvas", mis sisaldab arvukalt Hiina sisserändajatelt ja restoraniomanikelt kogutud esemeid.
