Sisse Z! ”Loeb Ameerika piirkondliku inglise keele sõnaraamatu (DARE) esimese toimetaja Frederic Cassidy hauakivi. Ta alustas projekti 1962. aastal ja sõnastiku viimased sõnad (Sl-Z) avaldatakse lõpuks sel kuul. Tänu DARE-le saame alati teada, et „evangeeliumlind” tähendas kunagi kana, „pikk suhkur” oli melass, „kärnkonn ”) Oli tugev vihmasadu ja“ Vana Huldy ”oli päike.
Seotud sisu
- Enamik sellest, mida arvate grammatikast teadvat, on vale
- Toidu etümoloogia, I osa: Miks ei räägi apelsiniga midagi
- Ütle mida?
Sõnaraamat sisaldab umbes 60 000 kirjet, mis põhinevad osaliselt tuhandetel intervjuudel, mis viidi läbi Hawaiilt Maine kaugeimasse ossa. Teadlased esitasid kohalikele elanikele rea 1600 sõnavara õhutavat küsimust. Nad välgutasid pilte põlisest taimestikust ja loomastikust ning lasid oma subjektidel džiibi tõmmata, lõugmuusikat kaubelda või lihtsalt vestelda. Wisconsini ülikooli Madisoni toimetajad pesid ajalehti, päevikuid, reklaamtahvleid, luulekogusid ja menüüsid. Igas sisestuses märgitakse, kus ja millal mõni sõna näib olevat tõusnud ja millal see soosikust välja langes.
Õnneks jäävad paljud huumorimehed huulile ja kohalikud murded kujundavad ikkagi seda, kuidas me räägime ja kuidas meid mõistetakse.
"Enamik inimesi tajub end üsna normaalse inglise keelena, " ütleb leksikograaf Joan Houston Hall, sõnastiku peatoimetaja ja Cassidy pärija (ta suri 2000. aastal). "Mõnikord on üsna üllatunud tõdeda, et sõnu, mida nad kasutavad iga päev ja eeldavad, et kõik teavad, ei mõistetaks mujal riigis."
Need voodikoha all olevad kohevad hambumused on näiteks tolmukittad (kirdeosas), tolmukutid (keskosas), majakõrvits (lõunas) või villakullid (Pennsylvania). Pardilink on New Yorgi osariigis kõrgel kohal kõlblik õhtusöök või Kesk-Läänes pidusöömaaeg. Peaaegu terve DARE leht on pühendatud wampus'ele, lõunapoolsele terminile mitmesuguste tõeliste olendite (näiteks metshobuse) ja kujutletud olendite, nagu näiteks soovammid ja vilistavad vahud.
Mõned DARE sõnad vihjavad pikka aega kadunud ühiskondlikele sündmustele. Aafrika-Ameerika ringkondades mainitud „vöökoha peol” vastas sisseastumise hind ilmutaja ümbermõõdule; 20. sajandi keskpaiga nn sotsiaalse varba ajal valiti lehtedesse tõmmatud naised jalgade alusel partneriteks. (Eeldatavasti tantsisid nad siis takistamatult koos või lollitasid.) Kuuleme kaja, kuidas mehed ja naised omavahel rääkisid või omavahel rääkisid. 1950ndatel võis Ozarksist pärit mees öelda, et tema rase naine oli “teemin” või “orav” - aga mitte siis, kui naine oli teda kuulma.
Uusi sõnu tärkab kogu aeg, kuid ameerika keel on massikultuuri homogeniseeriva mõju tõttu mõnes mõttes tuhmimaks muutunud. Metroo kiirtoidukett on suures osas lahendanud suure torpeedo vs hoagie vs po 'poiss vs veski vs kangelane arutelu - enamik inimesi lihtsalt nimetada pikk võileib "sub". Kuid mis teeb paremaks vestluseks, külm Texas tuul või “sinine põhjaosa”? Beebi konn Martha viinamarjaistanduses või “pinkletink”? Selliste sõnade kaotamine paneb peaaegu kõik teie goozle.
