Mayflower, palverändurid ja Plymouthi kalju on sügavalt juurdunud Ameerika pärimuses, kuid kus täpselt asus Plymouthi koloonia? Me tegelikult ei tea seda kindlalt. Kuid Bostoni Massachusettsi ülikooli teadlased viivad nüüd läbi väljakaevamisi, et selgitada välja palverändurite koloonia täpne asukoht.
Smithsoniani institutsiooni sidusettevõttena tegutsev Plimothi istandus viib aastas 360 000 külastajat vabaõhumuuseumisse, millel on perioodi ajaloolised ümberkaardistused, kuid see asub umbes kolme ja poole miili kaugusel kohast, kus teadlased usuvad, et algne koloonia asutati.
Õnneks on olemas varase asustuse ajaloolisi kirjeldusi, mida arheoloogid saavad lähtepunktina kasutada. Emmanuel Altham, kes külastas linna 1623, kolm aastat pärast Mayfloweri maandumist, kirjutas:
See asub hästi kõrgel künkal, mere ääres ... Selles istandikus on umbes kakskümmend maja, millest neli või viis on väga õiglased ja meeldivad ning ülejäänud (vastavalt ajale) tehakse paremaks. Ja see linn on sellisel viisil, et see moodustab majade vahel suure tänava ning linna ülemises otsas on tugev kindlus, mis on nii looduse kui ka kunsti poolest - selle külge on paigaldatud kuus mõistliku hea suurtükiväe tükki ... See linn on kahvatu umbes kaheksa jala pikkune või umbes, ja kahvatu on kolm suurt väravat
"Kõrgust mäge" tuntakse tänapäeval Burial Hillina, kus asub surnuaed, kust avaneb vaade sadamale. See on üks vähestest algupärase linna asukohtadest, mida pole ehitustegevus häirinud ega üle sillutanud ning mis on seetõttu ideaalne koht arheoloogiliste kaevamiste jaoks. Meeskond kasutab enne kaevamist maapinna ülevaatamiseks radarit, mis tagab maapinnast läbitungimise, tagamaks, et see ei häiri ühtegi hauda.
Arheoloogid otsivad väikesi esemeid, mis võisid kunagi kuuluda palveränduritele, samuti plekke maapinnas, mis võivad viidata sellele, kus võisid asuda linna puumüürid (Althami viidatud "kahvatu"). Igasugune puit oleks juba ammu mädanenud.
Eeldatakse, et ala kaevamine jätkub aastaid.