Kunsti kaudu suhtlemine pole lihtne ülesanne. Juba 40 000 aastat tagasi kasutasid inimesed visuaalset kunsti suulise traditsiooni jäädvustamiseks ja iidsete lugude säilitamiseks tulevastele põlvedele.
Sellest loost
2015. aasta Smithsonian Folklife festivali ajakavaSeotud sisu
- Kui kontserti reklaamiv plakat on sama põnev kui muusika, teate, et kuulate Chichat
- Kümmekond Peruu põliselaniku käsitöömeest koob rohtu 60-jalga rippsilda Washingtonis
Peruu Huancayo kaks õde Katya Milagros Canto Lazo ja Blanca Violeta Canto Lazo kannavad endas iidset jutuvestmispärandit, mida on nende peres põlvest põlve edasi antud. Smithsonian Folklife festivalil võõrustavad Canto õed nii meisterdamise demonstratsiooni kui ka jutustamisseanssi.
Kõrvitsa nikerdamise kunsti on Peruus praktiseeritud rohkem kui 4000 aastat. Käsitöölised kasutavad nii ühiskondlikke kui ka isiklikke lugusid rääkides gurude või kaaslaste buriladoseid . Kaduvate kultuuride dokumenteerimiseks auhinnatud fotograaf Joshua Cogan käis Huancayos pildistamas Canto perekonda ja iidset käsitööd, mida nad on juba ammu õppinud.
Canto õed ei plaaninud alati perepärimust õppida; nad lahkusid kodust kooli, kuid otsustasid pärast seda, kui paljud teised inimesed linna kolisid, naasta oma kogukonda seda iidset kunstivormi harjutama.
"Olin 6 või 7-aastane, kui esimest korda Limasse läksin, tundsin, et kõik autod tulevad mulle otsa sõitma, " räägib Katya Canto. “See ei olnud nagu [kodu], kus ma saaksin rahulikult põldudest läbi joosta, jõge lasta, mul oleks vabadus oma fantaasiale. Seda hindan siin kõige enam. Vaatan loodust kui inspiratsiooni millegi kujundamiseks; Vaatan ürti, taime ja võin vanematelt küsida, milleks neid kasutatakse. ”
Õed, keda isa Ponciano suuresti mõjutasid, näevad tema käsitöö jätkamisel suurt väärtust kui oma perekonna kohalike tavade ja lugude säilitamise viisi. Katya Canto meenutab põnevust, mida ta tundis lapsena nähes isa tööd. "Näiteks nägin 8-aastaseks saades, et mu isa käsitööd müüdi alati Limasse ja nagu iga laps, ütlesin:" Ma lähen seda vaatama. " ”
Mantaro jõe valgala orust pärit inimesed, keda tuntakse huankade nime all, toodavad nikerdatud gourde, maske, ehteid, tikandeid, keraamikat ja tekstiile riigi ja rahvusvahelistele turgudele. Pärast maanteede ja raudteede kasutuselevõttu tõid 1930ndatel turule odavaid tööstustooteid, muutusid paljud neist käsitööst funktsionaalseks dekoratiivseks, asendades traditsiooniliste laevade kasutamise.
Gurmaanidel võite näha lugusid, alates kultuurisündmustest - pidustustest, folkloorist, müütidest ja tragöödiatest - kuni igapäevaelu väljapanekuteni. Nikerdatud gurmaanid hõlmavad siiski enamat kui lihtsalt visuaalset jutuvestmist, kuna kõrvitsa tekstuurilised omadused pakuvad loo enda mõistmiseks uut vaatenurka.
Gurmaanid tuuakse Cochasse rändkaupmeeste juurest ning pärast kurgi nülgimist, puhastamist ja kuivatamist saavad kunstnikud hakata nikerdama, et luua kolmemõõtmeline kujundus. Mõned käsitöölised kasutavad isegi põletamise tehnikat, mida nimetatakse quemado , et lisada kunst erinevate varjunditega pruunidesse. Nad võivad kasutada ka fondo negro-nimelist protsessi nikerdatud gurmaanidele musta tausta loomiseks, kasutades rasva ja põhutuhka.
Canto õed kasutavad iga kujunduse käsitsi loomisel väikseid graveerimisriistu. Nad praktiseerivad iidset traditsiooni, hõlmates uue turu jaoks uusi kujundusi; ometi ilmneb traditsiooniline pärand nende loodud kunstiteostes.
Blanca Canto kavatseb õppida sisekujundust, et ta aitaks kõrvitsa nikerdamist reklaamida, integreerides selle inimeste kodude kujundamisse. Katya Canto töötab praegu tüki kallal, mis jutustab oma vanaisa rännakute lugusid; tüki valmimine võtab aastaid, ütleb ta.
"Saan väljendada kõiki teadmisi, mis mul on, et need ei eksiks, " ütleb Katya Canto.
Iga-aastane Smithsonian Folklife'i festival Peruu: Pachamama korraldatakse 24. – 28. Juunil ja 1. – 5. Juulil Washingtoni National Mall'is Katya Milagros Canto Lazo ja Blanca Violeta Canto Lazo räägivad lugusid ja jagavad oma töid neljapäev, juuni 25, kell 2–2: 45; Laupäev, 27. juuni kell 2–2: 45; Neljapäeval, 2. juulil kell 3: 30–4: 15; ja laupäeval, 4. juulil kell 2–2: 45
