Selle muusiku laulud annavad kriisiolukorras olevale keelele võimsa hääle

Alidé Sans, 25-aastane laulja-laulukirjutaja, kes on tuntud oma hingejõulise hääle ja optimistlike, rumba- ja reggae-inspireeritud kitarririffide poolest, kasvas üles Hispaania kirdeosas Kataloonias. Lapsena ei rääkinud ta aga ei hispaania ega katalaani keelt.

Sellest loost

Esmalt õppis Sans end väljendama Aranese keeles - romaani keele kriitiliselt ohustatud murdes, mida nimetatakse okitaanideks (ka ohustatud), mida räägitakse Monacos ja Lõuna-Prantsusmaal, aga ka väiksemates piirkondades Hispaania põhjaosas ja Itaalias. "Olen alati olnud teadlik, et kasvasin üles tugeva identiteediga kohas, " ütleb ta. "Ma tundsin seda iga kord, kui orust lahkusime, iga kord, kui mu perekond saabus Prantsusmaalt või mujalt Katalooniast."

Sans kasvas üles ka muusikaga.

Tema ema, muusikaõpetaja, kohandas esimesena piibli loomislaulu oksiitanidele ja ta sisendas tütresse helise ilu armastuse juba varases nooruses. Kui Sans oli 15-aastane, hakkas ta hispaania keeles oma muusikat kirjutama, tehes koostööd grupiga, mis mängis rumba ja flamenkot. Ta mõistis kiiresti, et ta ei saa siiski jätta tähelepanuta kasvavat “sisekonflikti” seoses oma põliselanike araanlastega, millest räägitakse ainult Val d'Aranis - 240-ruutmeetrises orus, mis asub Püreneede roheliste ja karmide tippude vahel. "Suhtlesin kuulajaskonnaga hispaania keeles ja tundsin, et minu keel - millega ma olin õppinud rääkima, lugema, kirjutama - on ohus, " räägib Sans. "Otsustasin kirjutada ja laulda oksitaani keeles."

Sel kuul osaleb Sans iga-aastasel Smithsonian Folklife festivalil, tuues esile nii Kataloonia kui ka Armeenia eristuva ja elujõulise kultuuripärandi ning see toimub National Mall 4. – 8. Juulil.

Cristina Díaz-Carrera, kes oli Kataloonia programmi kuraator, viis läbi põhjaliku uurimisprotsessi, konsulteerides selle piirkonna folkloristide ja teiste spetsialistidega. Ta sai kiiresti teadlikuks teemast, mida ta nimetab koha jõuks, märkides erinevaid kultuurilisi väljendeid Püreneedes, Vahemere rannikul ja nende vahel. Díaz-Carrera ja tema kaaskuraator David Ibáñez, kes juhivad Kataloonias muusikafestivale, leidsid, et Sansi looming sümboliseerib Kataloonia kirge mitmekesisuse vastu - keeleline, arhitektuuriline, kulinaarne ja muu. "Kui kunstnik, kes on rohkem keeleline aktivist, teeb valiku kirjutada konkreetses keeles, siis ma arvan, et see saadab tugeva sõnumi, eriti noorematele esinejate kogukondadele, " sõnab Díaz-Carrera. „See pole ainult keel kooli, äri või kontorikohtade jaoks. See on keel, milles võime end väljendada; see on keel, milles saame oma kunstiteoseid teha. ”

Occitan on üks kuuest Euroopas prioriteetsete keelte säilitamise juhtumist (SMiLE), Smithsoniani Folklife'i ja kultuuripärandi keskuse algatus. Tänapäeval on umbes 7000 elavat keelt, hinnanguliselt 96 protsenti sellest hooldab vaid 4 protsenti elanikkonnast. Smithsonian Globaalse algatuse „Taastavad hääled” hinnangul võib sajandi lõpuks kaotada enam kui pooled neist keeltest ilma sekkumiseta.

Vastusena sellele hirmutavale prognoosile on paljud kogukonnad võtnud endale kohustuse oma keeli taaselustada dokumentide, kõikehõlmava hariduse ja muude meetmete abil. SMiLE eesmärk on lahendada vajadus jõuliste võrdlevate uuringute järele, mis aitaksid neid jõupingutusi suunata. “Keele taaselustamine on väga pikk teekond, ” ütleb saatejuht Mary Linn. "Keelte jõudmiseks sinna, kus nad täna on, on kulunud sadu aastaid, ja nende pideva töötamisega tõeliselt tervislikule tasemele naasmiseks kulub sadu aastaid."

Occitan hakkas maad kaotama 1880. aastatel, kui Prantsusmaa ja Hispaania kehtestasid vastavalt prantsuse ja hispaania keele kohustusliku hariduse. Keelekasutus vähenes peaaegu sajandi jooksul kuni 1960ndate aastate lõpuni Euroopas ja mujal maailmas toimunud kultuurilise taassünnini. Hispaania diktaatori Francisco Franco surmaga 1975. aastal hakkasid oksitaani kõnelejad tundma uhkust kui häbi oma keeles, mida valitsus oli aastakümneid aktiivselt represseerinud. Tänapäeval on oksitaanid Kataloonia ametlik keel ning tunnustatud vähemuste keel Prantsusmaal ja Itaalias.

Keele edukas taaselustamine nõuab tugevat valitsuse poliitikat. Sildid võivad aidata keelt avalikes kohtades edendada, samuti on võtmeroll koolides. Alates 1993. aastast on kogu Val d'Arani alusharidus läbi viidud Aranese osariigis. Keskmiselt on umbes kuueaastaste keskmiste keeltena kasutusele võetud hispaania, katalaani, prantsuse ja inglise keel. Ehkki iiri gaeli, baski ja havai keelt, nagu kunagi äärel, näevad nad sisserände ja muude välisjõudude tõttu pideva surve all, nähakse neid tänapäeval edulugudena. "Te tunnete neis kogukondades täielikku teadlikkust ja uhkust selle keele üle, " ütleb Linn. „Nii et järgmise põlvkonna lapsed puutuvad kokku keelega, mis pole mitte see, mida nende vanavanemad rääkisid, vaid kindlasti vabalt. Ja nad hakkavad sellega jooksma. Seda on lapsed alati teinud. ”

Lisaks nendele ülalt alla suunatud sekkumistele mängivad keele taaselustamisel otsustavat rolli rohujuure tasandil tehtavad jõupingutused, näiteks muusika. "Kui sa laulad, siis pole sul samu takistusi, kui sa räägid, " ütleb Linn. „Te ei pea vestlust ja grammatilisi norme ega midagi sellist. Nii et pedagoogiliselt lähevad keel ja muusika omavahel hästi kokku. Kuid peale selle on see kindlasti motivatsioon. Paljud inimesed tunnevad oma pärandkeele vastu huvi muusika vastu. ”

Oksitanitel on pikk ajalugu, mitte ainult, et nad kirjutatakse, vaid ka kujundatakse luuleks ja lauluks. Kuna Alidé Sans reisib rahvusvaheliselt, esinedes Prantsusmaal, USA-s ja mujal, leiab ta, et publik on lummatud tema muusikalise pärandi tahtlikust taaselustamisest, isegi kui nad ei mõista tema sõnu täielikult. Üha populaarsemaks kasvab surve komponeerida ka teistes keeltes. Fännid soovitavad sageli, et kui Sans laulaks katalaani, hispaania või prantsuse või inglise keeles, võiks ta jõuda suurema publikuni. Ta ei näe seda nii.

"Sellepärast ma ei kirjuta ega laula, " ütleb naine. “Minu eesmärk muusikaga on esindada end loomulikul ja siiral viisil ning mis on loomulikum ja siiram kui araanlanna, kes väljendab end araania keeles? Arvan, et Occitanis laulmine muudab minu projekti eksootiliseks neile, kes keelt ei oska, ja see võib tekitada huvi. See on pluss. Ma ei taha ohvrit mängida, seega suhtlen oma keeles täiesti normaalselt, sest just see võimaldab mul olla oma laulude ja laval kõige siiram. Ja see on lõppkokkuvõttes oluline. ”

Smithsonian Folklife festival kestab iga päev ja enamasti öödel 27. juunist 1. juulini ja 4. kuni 8. juulini.