Ajalooliste tekstide transkribeerimisel Smithsoniani digitaalse vabatahtlikuna võivad mõned projektid olla meelelahutuslikumad kui teised.
Sellest loost
Smithsoniani transkriptsioonikeskusSeotud sisu
- Koomik Phyllis Diller, komöödia Betty Friedan, sureb 95-aastaselt
- Koomiks Phyllis Dilleri kabinet hoiab nalja tulemas
Mitte see, et 44 000 kimalase või troopilise õietolmu variatsioonide sildiketi kirjutamine ei saa nende arvates huvitav olla.
Aga kuidas on Phyllis Dilleri naljafailidega?
Metsik juustega, murrangulises 20. sajandi koomiksis ei pruukinud neid olla "miljon", nagu mõned tema elukutses kiitsid. Kuid tal oli vähemalt 53 000 märget, mis trükiti üksikutele 3x5 kaartidele, kategooriates alates tarvikutest kuni pesemiseni.
Need trükiti ja pandi hoolikalt 48 sahtlisse suurest beežist terasmeistri kapist, mille ta kinkis, koos mõne oma 2003. aastal Smithsoniani jaoks mõeldud metsisema kujuga ja parukaga - vähem kui kümme aastat enne tema surma 2012. aastal 95-aastaselt.
Smithsoniani transkriptsioonikeskus sai alguse 2013. aastal, toetudes kaheksa erineva Smithsoniani muuseumi ja arhiivi põllumärkmete, päevikute, kangide, logiraamatute ja näidismärgiste ümberkirjutamisel vabatahtlikele, umbes 7500 vabatahtlikku on kirjutanud üle 225 000 lehekülje transkribeerimise.
Kuid kui Dilleri naljad eelmisel nädalal transkriptsiooniks tulid, siis “nad lähevad nagu gangbusters”, ütles projekti koordinaator Meghan Ferriter. "Ma arvan, et me saime tegelikult ühe päevaga kokku umbes 115 uut vabatahtlikku."
Kui Dilleri naljad transkriptsiooniks tulid, siis “nad lähevad nagu jõugu lööjad”, ütles projekti koordinaator Meghan Ferriter. (NMAH) 
Vabatahtlikud töötavad veebis - kirjutavad välja pildistatud ja digiteeritud esemeid. (NMAH) 
Umbes 7500 vabatahtlikku on Smithsoniani transkriptsioonikeskuses kirjutanud üle 225 000 lehekülje transkribeerimiseks. (NMAH) 
Varsti on kabinet valmis kategooriate ja kuupäevade järgi otsimiseks. (NMAH) Vabatahtlikud teevad seda kõike veebis - kirjutades välja fotod, mis on digiteeritud. Nii saab teavet hõlpsamini otsida, ütles Ferriter. "Võite otsida kategooriatest, mida Phyllis Diller kasutas, otsida naljade sisust või isegi uurida erinevust naljade vahel, mille ta lõi 1970ndatel ja 1980ndatel."
Ja transkriptorid võivad tee ääres ka naerda.
Neli lünka tema toimikust liialdatud emaliku tegelase kohta, keda ta nimetas ka näiteks Moby Dickiks, keskendudes kaalule:
Tal on vasikaid, keda ainult lehm võiks armastada.
Tema mõte kontinentaalsest hommikusöögist on mandri söömine.
Ta istus sõudemasinal ja see vajus ära
Mis teil minu mõõdus on? ”„ Kaubavedu.
Enamik 1960. kuni 1980. aastateni kirjutatud pagreid on just sellised - üks kaardi kohta. Kuid mõni neist, kes on rohkem kaasatud, võtab mõnikord mõne kaardi ütlemiseks.
Vabatahtlikele, kelle vanus ulatub õpilastest pensionärideni ja kes elavad kogu maailmas, on transkriptsioonikeskuses seni usaldatud paljudes ülesannetes, vahendab Ferriter. "Kuid kindlasti näivad Phyllis Dilleri kaardid olevat sügavalt kajastanud vabatahtlikke, kes tulevad sellest projektist nüüd osa võtma."
Dilleri kaardid tulid välja naiste ajaloo kuu ajal, et rõhutada tema panust komöödiasse. Ferriteri sõnul on need ümberkirjutamisel "ka võimalus võimaldada üldsusel suhelda koguga, mis pole praegu vaatamiseks saadaval."
Ferrieri sõnul on keskus tänulik iga vabatahtliku poolt transkribeerimise eest.
"Me tervitame kõike ühelt liinilt 100-le reale, " ütleb naine, olgu selleks siis kaks minutit meiega töötamist või kaks tundi või kaks nädalat või kaks aastat - ja meil on vabatahtlikke, kes on meiega koos töötanud kaks aastat. ”
Otsustades, kui kiiresti failid transkribeeritakse, võib kõigi 53 000 kaardi valmimine võtta vaid mõne kuu. "Transkriptsiooni tempo läheb siiani väga kiiresti."
Ja kui üks vabatahtlik on piisavalt nalju ümber kirjutanud, tahavad nad võib-olla midagi muud kolida.
"Smithsoniani transkriptsioonikeskuse kasutamise eeliseks on see, et saate töötada paar lehekülge Phyllis Dilleri kaarte ja seejärel minna ja Smithsoniani troopiliste uuringute instituudi õietolmukaarte transkribeerida, " räägib Ferriter. "See on väga paindlik kogemus."
