Pärast Hiina tungimist ja Tiibeti ülevõtmist 1960. aastatel on naaber Nepaali elama tulnud rohkem kui 20 000 tiibetlast. Kuni 2008. aastani jõudis Nepali igal aastal umbes 2000 põgenikku. Pärast 2008. aastat langes see arv aga kümnekordselt, vahendab Reuters. Viimasel ajal on Tiibetist Nepaali kolinud vaid 200 inimest.
Human Rights Watchi väljaantud uus aruanne näitab, et muutused Hiina kasvavast survest Nepali suhtes muutuvad. Nepali valitsus kehtestab Tiibeti põgenikele piirangud, sealhulgas poliitilise meeleavalduse keelu ja Tiibeti usuliste ja kultuuriliste tavade avalike väljenduste ranged piirangud. Neile on keeldutud paberimajandusest, mis võimaldaks neile juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja võimalusele reisida väljaspool Nepali, lisab Reuters. Nepalis elavad tiibetlased kogevad ka seaduslikku ja füüsilist väärkohtlemist, sealhulgas "ülemäärast jõu kasutamist, meelevaldset kinnipidamist, kinnipidamisel väärkohtlemist, ähvardusi ja hirmutamist, pealetükkivat jälitust ning ebaseaduslikult formuleeritud ja liiga laia turvarikkumiste määratluse suvalist kasutamist". Human Rights Watchi aruanded.
Nepali probleemid algasid pärast Tiibetis 2008. aastal toimunud tõsiseid mahasurumisi. Hiina võimud hakkasid proteste peatama ja üritasid takistada tiibetlasi põgenemast oma endisest riigist, vahendab Human Rights Watch. Tavaliselt pöörduvad Reutersi andmetel Tiibetist Nepaali pärast päevateekonda ÜRO esindajatega tihedalt tiibetlased. "Kuid osaliselt Nepali ja Hiina piirivalvejõudude vahelise tiheneva koostöö tagajärjel on tõsiseid probleeme, et Nepal võib kohati sunniviisiliselt Tiibetit Hiinasse tagasi saata, " kirjutab Reuters.